Kas sinuga oli ka nagu minuga, et sügisel perearstil käies said teada, et kõik näitajad vereanalüüsil olid tip-topp, aga kui perearst kevadel vastuvõtule kutsus ja uut vereproovi tahtis teha, siis lipsas suust küsimus, et milleks see veel vajalik on, et sai ju alles kontrollitud… Nii see juhtuski, et üllatus tuli nagu välk selgest taevast. Puudus oli käes nii vitamiinidest kui ka mineraalidest ilma, et ise sellest arugi oleks saanud.

Iseenda arvates olen olnud tubli puu- ja köögiviljade tarbija. Ikka kohusetundlikult viis peotäit päevas. Tundub, et lausa eeskujulik värk… Aga kas ikka tõesti viis peotäit ja mitte kolm ega neli peotäit vajaliku viie asemel? Lugesin kord, et ühe Ameerikas läbiviidud uuringu põhjal ei pidavat enamik meist märkamagi seda, kui taldrikul olev portsjon on 20% väiksem. Äkki oli minu portsjon ka väiksem ja kui oli, siis kuidas ma ikka tean, et selle 20% sisse, mis võis mu taldrikul vähem olla, ei jäänud just minule kriitilisest piirist väiksem vitamiinide ja mineraalide hulk? Seejärel tabasin end mõttelt, et äkki peaksin hoopis piiluma passi, et endale tunnistada tõsiasja, et ka minu vanuse kasvades toodab minu keha kõike vajalikku üha vähem. Ühesõnaga kihutasid minu mõtted kõikvõimalikest möödalaskmistest mööda pead nagu linnuparv ja probleem põrnitses kavalalt mulle otsa. Algatuseks hakkasin revideerima oma raamaturiiulit, millel on reas väärt raamatud meie oma Eesti headelt tunnustatud autoritelt. Esimesena jäid näppu Selma Teesalu, Aili Paju ja Annely Sootsi väga tarvilikud ja head raamatud ka korduvaks lugemiseks. Sirvisin ja lugesin neid siis uuesti, sest kordamine on ju endiselt tarkuse ema… Meeldetuletusena saingi siis jälle ,,uuesti’’ teada seda, mida tahan ka sinuga jagada.

Vanuse kasvades võivad kõik hakata kaotama kaltsiumi

Tõsi on, et üle 50-aastased naised ning üle 70-aastased mehed peaksid kaltsiumi saama umbes 20% rohkem, võrreldes varasema ajaga. Piim, juust ja jogurt on selleks head allikad. Veebilehe toitumine.ee andmetel saad soovituslikku päevase tarbimiskoguse, 800 mg kaltsiumi siis, kui jood päevas 660 g piima või sööd päevas 90 g juustu, 400 g luudega kala, 433 g mandleid või 600–800 g jogurtit. Kes piima ei talu ja ka ülejäänud toidust piisavalt kaltsiumit ei saa, võiks vajaliku koguse kaltsiumi saamiseks tarbida toidulisandeid. Hästi sobib näiteks Kräuterhaus Sanct Bernhardi toidulisand kaltsiumiga). Kuid tasub teada, et kaltsiumi omastumiseks on vajalik ka D-vitamiin. Paraku on meil siin põhjamaal D-vitaniini tase organismis ikka pigem alla normi ja seda võiks eriti talvisel ajal toidulisandina juurde võtta. Seda vitamiini saad sa rasvarikkamatest kaladest, nagu lõhe, forell, rääbis jt. Suvisel ajal on loomulikult abiks meile päike, mis vahel ennast ka üsna lahkelt näitab.

Oluline osa on B-vitamiinidel

B6-vitamiini kasutab keha energia tootmiseks ja mikroobide vastu võitlemiseks. Selle vitamiini heaks allikaks on kikkerherned. Seega on hummus igati asjakohane kraam suvisel dipivaagnal. B9-vitamiini ehk foolhapet leidub näiteks spinatis, pähklites ja ubades. See vitamiin aitab kaasa rakkude kasvule. Väga tähtis on B12- vitamiin, mis aitab kaasa vereloomele ja toetab närvisüsteemi tegevust. Seda vitamiini leidub näiteks täisterahelvestes, lihas, kalas, munades ja piimatoodetes. Kes toidust vajalikus koguses B-vitamiine kätte ei saa, võiks appi võtta B-vitamiinide kompleksi toidulisandi).

Unustada ei tohiks magneesiumi

See mineraal aitab meie kehal toota valke ja hoiab veresuhkru stabiilsena. Magneesiumi sisaldavad kõige enam pähklid, seemned ning lehtköögiviljad, aga seda saab lisaks võtta ka toidulisandina, kui lehtköögiviljad sulle kohe üleüldse ei meeldi. Kui sul on aga mõni krooniline haigus, siis ilmselt on sinu arst juba rääkinud, kui oluline on magneesiumi tarvitamine. Kräuterhaus Sanct Bernhardi toidulisandi magneesiumiga leiad siit.  

Tähtsal kohal olgu oomega-3 rasvhapped

Oomega-3 rasvhapped on väga olulised meie silmadele, ajule ning arvatakse, et nad võivad kaitsta ka artriidi eest. Peasjalikult saame seda väärt kraami rasvarikkast kalast, kreeka pähklitest ja ka näiteks linaseemne jahust. Kel oomega-3 rasvhapetest puudus, saab abi kalaõli kapslitest.

Sageli on alahinnatud tsingi tähtsust

See mikroelement aitab meie haistmis- ja maitsemeelel ergas olla ning võitleb ka infektsioonide ja põletike vastu. Samuti omab ta tähtsust juuste ja küünte tervisliku väljanägemise tagamisel. Tsinki sisaldavad veiseliha ja eriti rohkesti koorikloomad. Kuna Eesti ei asu Vahemere vaid Läänemere ääres, siis krevettidega on igapäevaselt kübe kitsa võitu või õigem oleks öelda, et meil on nad üksjagu kallid ja jäävad seetõttu teenimatult toidulaualt eemale. Vajadusel tulevad appi tsingitabletid.  

Kaalium mängib meie kehas tähtsat rolli

Kaaliumita ei saa läbi süda, neerud, lihased ega närvid. Kui kehas on piisavas koguses kaaliumit, võib see aidata meid kaitsta insuldi, kõrge vererõhu ja luude hõrenemise eest. Seda leidub aprikoosides, banaanides, spinatis, piimas ja jogurtis. Kaaliumit saab tarbida ka toidulisandina, kuid enne kaaliumi toidulisandi võtmist võiks nõu pidada arstiga, et teada saada, kas see on ikka vajalik, sest ükski liig ei ole hea.

Toit peaks sisaldama piisaval hulgal kiudaineid

Ilmselgelt on igaüks kuulnud, et meie armas soolestik vajab väga kiudained ja ootab oma päevast noosi pikisilmi, aga seda, et üle 50-aastased naised peaksid saama kiudaineid lausa 21 grammi päevas ja samas vanuses meeste vajadus on kiudainete järele peaaegu poole suurem, on vähem räägitud. Ega meil väga palju valikuid ei ole, et rahuldada seda üpriski suurt vajadust kiudainete järele. Kõige lihtsam viis selleks on pakkuda perele hommikuti täisterahelvestest valmistatud putru, millele peale on puistatud rohkesti marju ja puuvilju. Nii tagamegi selle, et kõigil kodustel saaks algav päev kenasti alata. Rohkesti on kiudaineid  lisaks täisteratoodetele ka puu- ja köögiviljades ning samuti kaunviljades. Kes soovib end hommikul hellitada lisakoguse kiudainete ja vitamiinidega, võib ka segada klaasikese hapupiima, keefirit või jogurtit ühe supilusikatäie Kräuterhaus Sanct Bernhardi kibuvitsapulbriga. Samuti sobib see imehästi müsliga.

Kotid selga ja piknikule! Foto: Adobe Stock.