Üha suuremal osal inimestel tekkib elu jooksul mõni allergia. See trend on ülemaailmne, kuid eriti hästi märgatav kõrgete hügieenistandarditega riikides, mille hulka kuulub ka Eesti.

Kuidas allergiad tegelikult tekivad ja miks neid nii sageli esineb

Tänapäeval kõrgelt arenenud riikides oli allergia üsna tundmatu võõrsõna veel 19. sajandi alguses, kui inimesed ja loomad elasid veel lähestikku. Sel ajal pidi meie keha kaitsev immuunsüsteem pidevalt tõrjuma haigustekitajad, mis levisid elukeskkonnas näriliste ja parasiitide kaudu.

Tänapäeval kehtivad arenenud riikides ranged hügieeninõuded, toit on hermeetiliselt pakendatud ja sageli kasutatakse antibakteriaalseid seepe. Seetõttu tuleb meie immuunsüsteemil võidelda vähemate haigusetekitajatega, kuid allergiaid esineb üha sagemini.

Teadlased oletavad, et paljud allergiad võivadki olla liialdatud hügieeni tagajärg. Põhjust annab selleks tõsiasi, et arengumaades esineb allergiaid suhteliselt harva, samas kui lääneriikides on üha suuremal osal inimestest mõni allergia. Lühidalt öeldes on hulk teadlasi seisukohal, et vähem haigusi ja tülikaid parasiite tähendab ühtlasi ka rohkem allergiaid.

Põhjus on eelkõige selles, et meie keha immuunsüsteemil on vähem tegelikke vaenlasi, kellega võidelda. Seetõttu hakkab „igavlev“ immuunsüsteem võitlema tegelikult ohutute asjadega, nagu näiteks õietolm. Ainuüksi Saksamaal on 30% täiskasvanutest ja 20% lastest mõni allergia ning 2040. aastaks kannatab hinnanguliselt iga teine ​​eurooplane mõne allergia käes.

Mis võib veel allergiaid põhjustada?

Kasvav keskkonnasaaste, geneetiline eelsoodumus, vähene liikumine, valed toitumisharjumused ja psühholoogilised tegurid nagu stress, võivad samuti põhjustada ja intensiivistada allergiate teket.

Sagedasemad heinapalavikku põhjustavad allergeenid on sarapuu-, kase-, lepa-, võilille- ja paljude aasataimede õietolm.

Millised on heinapalaviku sümptomid?

Kui õietolm limaskestadele sattub, siis võib ta põhjustada allergilisel inimesel silmapõletikku, nohu, hingamisraskust, nahalöövet ja isegi seedetrakti kaebusi. Seetõttu tundub heinapalavik sageli tõelise külmetushaigusena.

Vesised, sügelevad silmad, lõputud aevastamishood, köha ja uimane olemine teevad igapäevatööd raskeks. Värske õhu käes toimuvad tegevused, nagu rattasõit, sörkimine või muidu nii mõnus jalutuskäik, tuleb sageli ära jätta. See mõjub halvasti seltskondlikule elule ja tööviljakusele ning elukvaliteet langeb sageli oluliselt.

Kuidas allergiline reaktsioon täpselt tekkib?

Heinapalavik ehk õietolmu allergia (tuntud ka kui pollinoos ja hooajaline allergiline riniit) on allergiahaigus, mida põhjustab ülitundlikkus taimede õietolmu suhtes. Kui meie keha puutub kokku allergeeniga, siis vabaneb kudedest histamiini. See lämmastikuühend reguleerib keha immuunreaktsioone ja mõnesid seedekulglas toimuvaid protsesse. Muu hulgas osaleb see ka põletiku ja valu tekkes. Peale selle hakkab keha sünteesima ka leukotrieene, mis soodustavad põletiku püsimist.

Heinapalaviku puhul on sageli tulemuseks punetavad silmad, sügelus, aevastamine ja nohu. Kõik need reaktsioonid vallanduvad histamiini ja leukotrieenide toimel. Nende eesmärk on parandada vereringet, et immuunsüsteemi rakkudel oleks lihtsam keha oletatava vaenlase vastu kaitsta. Sügelus juhib tähelepanu kahjustatud piirkonnale, aevastamise ja lima tekke abil eemaldatakse oletatavad võõrkehad kehast. Need reaktsioonid on kehale hädavajalikud tegelike haigusetekitajatega võitlemiseks, kuid allergia puhul need hoopis kahjustavad keha.

Kuidas allergiast vabaneda?

Häid tulemusi võib anda immunoteraapia. Selle teraapia puhul süstitakse allergiat tekitavat allergeeni patsiendi naha alla järjest suuremates kogustes või manustatakse pikema aja jooksul tilkade või sulavate tablettidena. See võimaldab patsiendil ainega järk-järgult harjuda. Paljudel juhtudel on allergiline reaktsioon sellisel juhul oluliselt nõrgem või parimal juhul ei tekki seda enam üldse.

Ka tänapäevased ravimid võivad allergiat kiiresti leevendada. Antihistamiinid vähendavad histamiini vabanemist kudedest. Kui välja on kujunenud allergiline astma, siis võivad leevendust pakkuda kortisooni sisaldavad põletikuvastased ravimid, kuid nagu ravimite puhul ikka, ei saa nende puhul paraku välistada kõrvalmõjusid.

Kas allergiaravimitele on alternatiive?

Jah, sageli võib abi olla ka loodusravist ja tasakaalustatud toitumisest. Häid tulemusi võivad näiteks anda nõelravi ja Hiina meditsiinist tuntud ravi ravimtaimedega (fütoteraapia). Loodusravi on aidanud paljudel inimestel sümptomeid leevendada.

Kuna meie immuunsüsteemi tõhus töö sõltub 80% ulatuses soolestiku tööst, siis on äärmiselt oluline, milline on toit, mida me sööme. Saastunud ja ebatervislik toit, mida paljud inimesed iga päev tarbivad, mõjutab pikas perspektiivis oluliselt soolestiku tööd. Soolestikule esitatakse iga päev suur väljakutse, sest ta peab vabanema sooleseinte külge kleepunud ainetest ja toidujääkidest. Seetõttu on tasakaalustatud ja tervislik toitumine äärmiselt oluline ka immuunsüsteemi toimimiseks.

Kuidas saad ise oma keha allergia korral aidata?

Loodusravi lähtubki seisukohast, et soolestiku ja allergiate vahel on tihe seos. Looduslike ravivõtete pooldajad arvavad, et abi võib näiteks saada soolestiku puhastamisest ja probiootikumidest.

Loodusravis kasutatakse ka tsinki, B6-vitamiini ja kaltsiumit, millele omistatakse immuunsüsteemi toetavat toimet. Samuti arvatakse, et abi võib olla mustköömne seemnete või mustköömneõli regulaarsest tarvitamisest. Tähelepanuta ei tohiks jätta sedagi, et pikas perspektiivis võib ka stress põhjustada immuunsüsteemi ülereageerimist. Selleks, et stressi oleks vähem, on kindlasti kasulik end öösel hästi välja magada, isegi siis, kui see ei tundu allergia käes vaeveldes kuigi lihtsa ülesandena.

Allergilisel inimesel on soovitav silmas pidada seda, et kuiva ilmaga võiks õues viibida hommikuti ja õhtuti. Silmade kaitseks on hea kanda päikeseprille. Kui kodus on mõni allergiline inimene, siis ei maksa kevade saabudes õuest tuppa tuua urbi ega lõikelilli. Samuti ei ole sel juhul korteri tuulutamisel mõistlik tekitada tõmbetuult, mis kannab allergeenid otse tuppa.

Mõistlik on koristamise käigus tolmu pühkida niiske lapiga ning allergiliste inimeste pesu ei tohiks intensiivse õitsemise perioodil väljas kuivatada. Kindlasti teab iga allergik ka seda, et suvel heintel magamine võib endaga kaasa tuua väga ebameeldiva lõpptulemuse. 

Ole enda suhtes hooliv ja proovi ise, milline teraapia just sulle kõige paremini sobib. Kui oled allergia kontrolli alla saanud, võid jälle rõõmsalt kevadet oodata. 

Meie poest leiad järgmised tooted, millest võib abi olla: