Kui ohtlikud on vererõhuhäired?
Tekst: Ulvi Leinus, Heilika Leinus, Kräuterhaus Sanct Bernhard
Peaaegu kõik meist on lasknud vähemalt korra arstil vererõhku mõõta. Mis üldse on vererõhk ja kas liiga madal või kõrge vererõhk võib tervisele ohtlik olla?
Fotod: Adobe Stock
Vererõhk on arv, millega iseloomustatakse meie südametööd. Meie süda pumpab verd veresoontesse, et varustada verega meie keha ja kõiki selle organeid. Seejuures tekib veresoontes rõhk, mida saab mõõta. Selle rõhu suurust mõjutavad nii südamelihase jõud kui ka veresoonte toonus.
Iga kord, kui meie süda tõmbub kokku, surutakse veri arteritesse ja meie vererõhk tõuseb. Punkt, kus süda on maksimaalselt kokku tõmbunud, tähistab kõrgeimat vererõhu väärtust. Seda (ülemist) väärtust nimetatakse süstoolseks vererõhuks. Pärast seda meie süda lõdvestub ja enam verd läbi arterite ei pumpa. Nii langebki rõhk madalaima väärtuseni. Seda väärtust nimetatakse diastoolseks vererõhuks.
Kuidas vererõhku õigesti mõõta?
Tavaliselt mõõdetakse vererõhku vererõhuaparaadiga, mis töötab käele pandava survemanseti abil. Vererõhu mõõtühikuks on mmHg (millimeeter elavhõbedasammast). Vererõhk on normaalne, kui ülemine vererõhk on ligikaudu 120 mmHg ja alumine ligikaudu 80 mmHg. Kui vererõhk on üle 140/90 mmHg, on see tavalisest kõrgem.
Vererõhu mõõtmine käib kiirelt ja mugavalt. Foto: Adobe Stock.
Aeg-ajalt esinevad vererõhu kõikumised on täiesti normaalsed. Meie vererõhk kõigub näiteks siis, kui oleme emotsionaalselt erutunud, füüsiliselt aktiivsed, joome kohvi jne. Põhjuseks on see, et süda töötab erinevates olukordades erineva intensiivsusega. Kui süda töötab parasjagu kiiremini, on ka vererõhk kõrgem.
Kas kõrge vererõhk on tõesti nii ohtlik?
Kõrge vererõhk ehk hüpertensioon on väga salakaval haigus, sest see areneb välja järk-järgult ja jääb sageli pikka aega märkamatuks. Tavapärasest kõrgema vererõhuga inimesed tunnevad end sageli aktiivsena ja võimekana, mistõttu ei märkagi nad sageli, et midagi on valesti ega tule ka selle peale, et tegelikult peaks arsti poole pöörduma.
Kõrge vererõhu puhul on ohtlik just see, et kõrgenenud rõhk koormab südant ja kahjustab seda. Pidevalt kasvav rõhk põhjustab veresoonte ahenemist ja võib lõpuks põhjustada nende lupjumist ning ka üldist enneaegset vananemist. Lisaks peetakse kõrget vererõhku peamiseks insuldi riskiteguriks. Väga oluline on ka tähele panna, et kõrge vererõhk kahjustab neere. See on diabeedi kõrval üks sagedasemaid neere kahjusta haigusi. Kõrge vererõhk koos suitsetamise, diabeedi ja lipiidide ainevahetuse häiretega võib aga põhjustada ka silmahaigusi.
Väga kõrge vererõhk võib meid vahel ehmatada, kuid tavaliselt saab selle vastu midagi ette võtta. Sageli on kasu elustiili muutusest. Foto: Adobe Stock.
Kõrge vererõhu sümptomid
Kõrge vererõhu püsimisel tekivad üldised sümptomid nagu peavalu, pearinglus, südamepekslemine või südamepuperdamine ning õhupuudus pärast pingutust. Täpse diagnoosi saab aga panna vaid arst, mõõtes vererõhku pikema aja jooksul. Lisaks kontrollitakse sageli ainevahetust, neere ja silmi.
Milliseid ohte kätkeb endas madal vererõhk?
Kui ülemine vererõhk jääb püsivalt alla 105 mmHg ja alumine alla 60 mmHg, on tegemist madala vererõhu ehk hüpotensiooniga. Madala vererõhuga inimesed tunnevad end sageli väsinuna ja nõrgana ning tunnevad tihti pearinglust, kui nad tõusevad pärast istumist või lamamist liiga kiiresti püsti.
Vastupidiselt kõrgetele vererõhu väärtustele kujutavad madalad väärtused endast väiksemat terviseriski. Erandiks on südamepuudulikkus, sest liigselt madal vererõhk nõrgestab südant. Põhimõtteliselt ei ole madal vererõhk küll haigus, kuid väga madal vererõhk võib siiski ohtlik olla: selle tagajärjel võivad aju ja teised organid jääda hapniku ja toitainete puudusesse.
Mida teha liiga kõrge või madala vererõhu korral?
Kindlasti tuleks nõu pidada arstiga, kes aitab välja selgitada vererõhuhäirete põhjuse. Tihti peituvad liiga kõrge vererõhu põhjused elustiilis. Sageli saab kõrget vererõhku kontrolli all hoida treeningu, alkoholitarbimise piiramise, nikotiini vältimise, tervisliku ja madala soolasisaldusega dieedi ning stressi vältimise kaudu. Kes on ülekaaluline, peaks kindlasti püüdma kaalu langetada. Mõningatel juhtudel võib osutuda vajalikuks ravimite kasutamine.
Mitmekülgne, tasakaalustatud toitumine võib aidata vererõhku tervislikus vahemikus hoida. Köögiviljad, marjad ja puuviljad on selle lahutamatu osa. Foto: Adobe Stock.
Kõige olulisem on arsti poole pöörduda ja oma ellu võimalikult kiiresti vajalikud muudatused sisse viia – mitte oodata, kuni kahjustada saavad süda, neerud või silmanägemine.
Mis aitab mind madala vererõhu korral?
Madala vererõhu korral võib abiks olla liikumine värskes õhus, regulaarne vahelduv dušš ja Kneipp-ravi. Positiivselt mõjuvad vererõhule ka jõu- ja vastupidavusspordialad.
Loomulikult on kasu ka tervislikust ja mitmekülgsest toitumisest. Mõned teadusuuringud on näidanud, et küüslaugu söömine võib aidata saavutada tervislikku vererõhku. Üksnes ohtrast küüslaugu söömisest suurt tolku küll olla ei pruugi, kui kui sellele lisaks toituda ka muidu mitmekesiselt ja tervislikult, võib mõju olla märgatav.
Kuna alkohol ja nikotiin koormavad veresooni, tuleks selle tarbimist võimalikult palju vältida. Tea, et tegelikult ei vaja su keha tubakat ega alkoholi ja ilma nendeta võib elu olla hoopis kaunim. Kui vahel harva võtadki hea toidu juurde klaasikese head veini või mõnda muud kesvamärjukest, siis pane tähele, et piirdudki selle ühe klaasiga, sest iga järgmine klaas kahjustaks oluliselt su tervist.