Miks alkohol pea valutama paneb?
Tekst: Heilika Leinus
Seda, et alkohol
tervisele kahjulikult mõjub, teame kõik. Kuid miks see nii on ja mis meid pärast
„vägijoogi“ tarbimist kõige hullemast päästab?
Metanool ehk
puupiiritus on inimestele nii ohtlik, et üksnes 5 ml metanooli tarbimine võib
põhjustada pimedaksjäämist ja 30 ml puupiirituse sissevõtmine on tavaliselt
surmav. Eriti ohtlikuks teeb metanooli see, et see imendub kergesti naha kaudu
ja mürgistuse võib saada isegi aurude sissehingamisel. Küllap on paljudel
inimestel veel siiani meeles 2001. aasta detsembri lõpus Pärnumaal toimunud
tragöödia, milles hukkus 68 inimest ja üle 40 jäi invaliidiks. Põhjuseks oli
metanooli müümine inimestele etanooli pähe, mille tagajärjel paljud puupiiritust
tarbisid (vt ka Ants Tuulmets, Orgaanilise keemia õpik gümnaasiumile, I osa, lk
73–75 ja Vikipeedia:
Pärnu metanoolitragöödia). Seevastu etanool, mida sisaldavad viin, vein,
õlu, viski ja teisedki poodides müüdavad alkohoolsed joogid, on õnneks
vähemmürgised, kuid kaugeltki mitte ohutud. Neist järgnevalt lähemalt juttu
tulebki.
Pärmiseente elutegevuse jääk
Veinis, õlles ja teistes alkohoolsetes jookides sisalduv etanool on pärmseente elutegevuse tulemus. Foto: Adobe Stock.
Ohtlik etanaal
Käärimisprotsessi võimaldavad ja juhivad mitmesugused ensüümid, millest tuntuim on alkoholi dehüdrogenaas. Selle ensüümi toimel tekib käärimisprotsessi käigus atseetaldehüüdist (etanaalist) etanool ja meie kehas pärast alkoholi tarbimist etanoolist atseetaldehüüd (vt ka John L. Tymoczko, Jeremy M. Berg, Lubert Stryer, Biokeemia lühikursus lk 250–251). See on inimese organismile mürgine ühend, mis reageerib mõne meie organismis leiduva ainega, moodustades väga mürgiseid saadusi. Näiteks moodustab etanaal kergesti sidemeid inimese päriliku info kandja DNAga, põhjustades kahjulikke mutatsioone (muutusi).
Alkoholi tarbimise järel põhjustab kehva enesetunnet eelkõige atseetaldehüüd, milleks alkohol laguneb alkoholi dehüdrogenaasi toimel. Atseetaldehüüd on vahesaadus
alkoholi lagunemisel süsihappegaasikas ja veeks.
Kuigi esmapilgul võib
tunduda, et atseetaldehüüdi moodustumine on meie kehale kahjulik, tuleb arvestada
sellega, et kui meie kehas alkoholi dehüdrogenaasi poleks ja seda protsessi ei
toimuks, jääks etanool meie organismi paikaks ajaks alles ning oleks sel juhul meie
kehale äärmiselt mürgine. Tänu alkoholi dehüdrogenaasile ja atseetaldehüüdi
moodustumisele saab meie organismis võimalikuks alkoholi lagundamine. Atseetaldehüüdist
moodustub etaanhape ehk äädikhape, mis omakorda muundatakse lõpuks
süsihappegaasiks ja veeks (vt ka Ants Tuulmets, Orgaanilise keemia õpik
gümnaasiumile, I osa, lk 77). Seega võib öelda, et just alkoholi dehüdrogenaas on see ensüüm, mis päästab meid tavaliselt väga tõsisest alkoholimürgistusest.
Puskariõli paneb pea valutama
Käärimisprotsessis tekkib surnud käärimisbakterite valkudest ka puskariõli, mis koosneb peamiselt isobutüülalkoholist ja kahest pentanooli isomeerist (2-metüülbutaan-1-ool ja 3-metüülbutaan-1-ool). Need alkoholid on mürgised ja kaovad organismist aeglaselt. Kui etanool destilleerimisel käärimissegust eraldatakse, jääb puskariõli alles ning seda enam alkohoolse joogi sisse ei panda. Küll aga leidub seda kõigis alkohoolsetes jookides, mida ei destilleerita kas üldse või mida destilleeritakse vaid osaliselt. Kui seda, et õlut ja veini ei destilleerita teavad paljud, siis üllatuseks võib ehk olla, et destilleerimata jäetakse ka sake ning vaid osaliselt destilleeritakse näiteks viskit ja puskarit. Just täieliku või osalise destilleerimata jätmise tulemuseks on nende jookide iseloomulik maitse ja aroom. Kes selliseid jooke tarbib, peab arvestama joobele järgnevale mürgistusele puskariõlidega (vt ka Ants Tuulmets, Orgaanilise keemia õpik gümnaasiumile, I osa, lk 78).
Õlle- ja veinisõpradele on heaks uudiseks siiski see, et alkoholisisaldus on neis jookides jällegi väiksem, mistõttu tekkib nende jookide mõõdukal tarbimisel kehas vähem etanaali kui suure alkoholisisaldusega jookide pruukimisel, sest viimasel juhul on tarbitud alkoholikogus sageli kokkuvõttes suurem. Peale selle sisaldab punane vein polüfenoole – tuntud antioksüdante, mis aitavad vähendada vabade radikaalide kogust organismis. Seejuures tuleks aga arvestada, et alkoholi negatiivne mõju on kokkuvõttes siiski suurem, polüfenoole saab ohtralt mujaltki toidust ja enamik veine sisaldab pealegi sulfiteid, mis võivad olla allergeenid, põhjustada astmat ja pea valutama panna.
Rohelises tees leidub ohtralt radikaale neutraliseerivaid polüfenoole. Matcha on aurutatud rohelise tee pulber. Foto: Adobe Stock.
Naised on eriti suures ohus
Paraku tuleb tõdeda,
et ka alkoholi puutuvalt on naised meestest õrnem sugupool. Nimelt on naistel
alkoholi dehüdrogenaasi meestest kaks kuni neli korda vähem (Ants Tuulmets,
Orgaanilise keemia õpik gümnaasiumile, I osa, lk 77). Peale selle on naistel
meestest rohkem rasvkudet ja vähem vett kui sama kehakaaluga meestel. Nii on
sama koguse alkoholi tarbinud naistel alkoholi kontsentratsioon veres kõrgem ja
see jääb sinna ka kauemaks. Just seetõttu põhjustavad naistel ohtlikku
mürgistust tunduvalt väiksemad alkoholikogused kui sama kehakaaluga meestel (vt
ka National
Geographicus augustis ilmunud artiklit). Peale selle on ka naiste kehakaal
reeglina meeste omast väiksem.
Kuigi maailmas sureb alkoholi tarbimise tõttu endiselt rohkem mehi kui naisi, näitavad samuti JAMA Network Openis juunis avaldatud uuringu tulemused, et see näitaja on naiste ja meeste puhul võrdsustumas. Seejuures ei ole asi selles, et mehed alkoholi tõttu harvem haigestuksid, vastupidi – alkohol põhjustab nii meeste kui naiste surma varasemast veelgi rohkem. Uuring tehti küll Ameerika Ühendriikides, kuid arvestades, et Euroopa ja USA asuvad paljuski sarnases kultuuriruumis, võib oletada, et see muret tekitav areng on kas juba jõudnud või jõudmas ka Eestisse.
Mida teha, et alkohol pea valutama ei paneks?
Kõige hõlpsam viis alkoholimürgistuse vältimiseks on alkoholi üldse mitte tarbidagi. Tervise Arengu Instituudi andmetel on alkoholi mõjuga seotud haigusi kokku umbes 200. Neist enamlevinud on südame- ja veresoonkonna haigused, vähkkasvajad, vaimse tervise probleemid, maksahaigused ja pankreatiit. Peale selle tõstab igasugune tarbitud alkoholikogus ka insuldi, aneurüsmide ja paljude teiste haiguste ohtu (vt ka National Geographicus augustis ilmunud artiklit).
Laia valiku hõrke ja
tervislikke taimeteesid
leiad Drogerii veebipoest. Samuti saab meie poest tellida paljusid erinevaid toidulisandeid,
mis on abiks eelkõige siis, kui toidust kõike kehale vajalikku saada ei
õnnestu.