Kommenteeri

Miks alkohol pea valutama paneb?

Tekst: Heilika Leinus

Seda, et alkohol tervisele kahjulikult mõjub, teame kõik. Kuid miks see nii on ja mis meid pärast „vägijoogi“ tarbimist kõige hullemast päästab?

Alkoholi mõjust rääkides tuleks kõigepealt selgeks teha, mida alkoholi all silmas peame. Keemilises mõttes on alkoholid süsivesinikud, mille hüdroksüülrühm on tetraeedrilise süsiniku küljes: sellise süsiniku küljes, mille keemilised sidemed oleksid justkui suunatud tetraeedri (kolmnurkse püramiidi) tippudesse. Selle määratluse järgi kuuluvad alkoholide sekka metanool, etanool, propanool, butanool ja paljud teisedki ühendid, mille molekuli ehitus erineb eelkõige süsinike arvu poolest. Kõik need ühendid on kehale mürgised, kahjustades maksa, neere ja kesknärvisüsteemi, mis on kõik meie organismi toimimiseks äärmiselt olulised (vt ka Ants Tuulmets, Orgaanilise keemia õpik gümnaasiumile, I osa, lk 69–73).

Metanool ehk puupiiritus on inimestele nii ohtlik, et üksnes 5 ml metanooli tarbimine võib põhjustada pimedaksjäämist ja 30 ml puupiirituse sissevõtmine on tavaliselt surmav. Eriti ohtlikuks teeb metanooli see, et see imendub kergesti naha kaudu ja mürgistuse võib saada isegi aurude sissehingamisel. Küllap on paljudel inimestel veel siiani meeles 2001. aasta detsembri lõpus Pärnumaal toimunud tragöödia, milles hukkus 68 inimest ja üle 40 jäi invaliidiks. Põhjuseks oli metanooli müümine inimestele etanooli pähe, mille tagajärjel paljud puupiiritust tarbisid (vt ka Ants Tuulmets, Orgaanilise keemia õpik gümnaasiumile, I osa, lk 73–75 ja Vikipeedia: Pärnu metanoolitragöödia). Seevastu etanool, mida sisaldavad viin, vein, õlu, viski ja teisedki poodides müüdavad alkohoolsed joogid, on õnneks vähemmürgised, kuid kaugeltki mitte ohutud. Neist järgnevalt lähemalt juttu tulebki.

Pärmiseente elutegevuse jääk

Õlles ja veinis leiduv etanool on pärmseente elutegevuse jääk. Kuna pärmseened 7–14% etanooli lahuses surevad – väljaheiteid saab nende elu jätkumiseks liiga palju –, siis ei sisalda need joogid kunagi sellest rohkem alkoholi, kui seda neile kesvamärjukestele just hiljem lisatud ei ole. Kõrgema etanoolisisaldusega jooke valmistatakse destilleerimise teel. Tänapäeval saadakse etanooli tavaliselt suhkruroos ja teisteski taimedes leiduvate sahhariidide kääritamisel, misjärel saadud segu destilleeritakse. Nii on võimalik saada peaaegu 100% etanooli (vt ka Ants Tuulmets, Orgaanilise keemia õpik gümnaasiumile, I osa, lk 76–77).

Veinis, õlles ja teistes alkohoolsetes jookides sisalduv etanool on pärmseente elutegevuse tulemus. Foto: Adobe Stock.

Ohtlik etanaal

Käärimisprotsessi võimaldavad ja juhivad mitmesugused ensüümid, millest tuntuim on alkoholi dehüdrogenaas. Selle ensüümi toimel tekib käärimisprotsessi käigus atseetaldehüüdist (etanaalist) etanool ja meie kehas pärast alkoholi tarbimist etanoolist atseetaldehüüd (vt ka John L. Tymoczko, Jeremy M. Berg, Lubert Stryer, Biokeemia lühikursus lk 250–251). See on inimese organismile mürgine ühend, mis reageerib mõne meie organismis leiduva ainega, moodustades väga mürgiseid saadusi. Näiteks moodustab etanaal kergesti sidemeid inimese päriliku info kandja DNAga, põhjustades kahjulikke mutatsioone (muutusi). 

Alkoholi tarbimine võib kahjustada päriliku info kandjat DNAd. Foto: Adobe Stock.

Teadusuuringud on ka näidanud, et atseetaldehüüd põhjustab vähki ja kahjustab nii maksa kui südant. Üks levinumaid haigusi, mida just etanaal põhjustab, on maksatsirroos. Samuti on näidatud, et atseetaldehüüd hoogustab hapnikuradikaalide teket, mis omakorda kahjustavad rakkude membraane, hävitades sel moel rakud. Samamoodi kahjustavad hapnikuradikaalid südamelihase rakke, põhjustades kroonilist südamepuudulikkust. Just atseetaldehüüd ongi joobele järgneva pohmeluse ja teiste ebameeldivate tagajärgede peamine põhjus (vt ka saksakeelne Vikipeedia: Acetaldehyd).

Alkoholi tarbimise järel põhjustab kehva enesetunnet eelkõige atseetaldehüüd, milleks alkohol laguneb alkoholi dehüdrogenaasi toimel. Atseetaldehüüd on  vahesaadus alkoholi lagunemisel süsihappegaasikas ja veeks.

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et atseetaldehüüdi moodustumine on meie kehale kahjulik, tuleb arvestada sellega, et kui meie kehas alkoholi dehüdrogenaasi poleks ja seda protsessi ei toimuks, jääks etanool meie organismi paikaks ajaks alles ning oleks sel juhul meie kehale äärmiselt mürgine. Tänu alkoholi dehüdrogenaasile ja atseetaldehüüdi moodustumisele saab meie organismis võimalikuks alkoholi lagundamine. Atseetaldehüüdist moodustub etaanhape ehk äädikhape, mis omakorda muundatakse lõpuks süsihappegaasiks ja veeks (vt ka Ants Tuulmets, Orgaanilise keemia õpik gümnaasiumile, I osa, lk 77). Seega võib öelda, et just alkoholi dehüdrogenaas on see ensüüm, mis päästab meid tavaliselt väga tõsisest alkoholimürgistusest.

Puskariõli paneb pea valutama

Käärimisprotsessis tekkib surnud käärimisbakterite valkudest ka puskariõli, mis koosneb peamiselt isobutüülalkoholist ja kahest pentanooli isomeerist (2-metüülbutaan-1-ool ja 3-metüülbutaan-1-ool). Need alkoholid on mürgised ja kaovad organismist aeglaselt. Kui etanool destilleerimisel käärimissegust eraldatakse, jääb puskariõli alles ning seda enam alkohoolse joogi sisse ei panda. Küll aga leidub seda kõigis alkohoolsetes jookides, mida ei destilleerita kas üldse või mida destilleeritakse vaid osaliselt. Kui seda, et õlut ja veini ei destilleerita teavad paljud, siis üllatuseks võib ehk olla, et destilleerimata jäetakse ka sake ning vaid osaliselt destilleeritakse näiteks viskit ja puskarit. Just täieliku või osalise destilleerimata jätmise tulemuseks on nende jookide iseloomulik maitse ja aroom. Kes selliseid jooke tarbib, peab arvestama joobele järgnevale mürgistusele puskariõlidega (vt ka Ants Tuulmets, Orgaanilise keemia õpik gümnaasiumile, I osa, lk 78).

Õlle- ja veinisõpradele on heaks uudiseks siiski see, et alkoholisisaldus on neis jookides jällegi väiksem, mistõttu tekkib nende jookide mõõdukal tarbimisel kehas vähem etanaali kui suure alkoholisisaldusega jookide pruukimisel, sest viimasel juhul on tarbitud alkoholikogus sageli kokkuvõttes suurem. Peale selle sisaldab punane vein polüfenoole – tuntud antioksüdante, mis aitavad vähendada vabade radikaalide kogust organismis. Seejuures tuleks aga arvestada, et alkoholi negatiivne mõju on kokkuvõttes siiski suurem, polüfenoole saab ohtralt mujaltki toidust ja enamik veine sisaldab pealegi sulfiteid, mis võivad olla allergeenid, põhjustada astmat ja pea valutama panna.

Rohelises tees leidub ohtralt radikaale neutraliseerivaid polüfenoole. Matcha on aurutatud rohelise tee pulber. Foto: Adobe Stock.

Naised on eriti suures ohus

Paraku tuleb tõdeda, et ka alkoholi puutuvalt on naised meestest õrnem sugupool. Nimelt on naistel alkoholi dehüdrogenaasi meestest kaks kuni neli korda vähem (Ants Tuulmets, Orgaanilise keemia õpik gümnaasiumile, I osa, lk 77). Peale selle on naistel meestest rohkem rasvkudet ja vähem vett kui sama kehakaaluga meestel. Nii on sama koguse alkoholi tarbinud naistel alkoholi kontsentratsioon veres kõrgem ja see jääb sinna ka kauemaks. Just seetõttu põhjustavad naistel ohtlikku mürgistust tunduvalt väiksemad alkoholikogused kui sama kehakaaluga meestel (vt ka National Geographicus augustis ilmunud artiklit). Peale selle on ka naiste kehakaal reeglina meeste omast väiksem.

Seepärast ei tasu imestada, et naistel, kes joovad vähemalt kaks alkohoolset jooki (25 grammi etanooli) päevas, kasvab oluliselt surmarisk, olenemata surma põhjusest. Just sellisele tulemusel jõudsid teadlased JAMA Network Openis avaldatud uurimistöös, milles nad analüüsisid ühtekokku 107 erinevat uuringut, kus osales kokku 4,8 miljonit inimest.

Uuringud näitavad, et naised on alkoholi tõttu üha suuremas ohus. Foto: Adobe Stock.

Kuigi maailmas sureb alkoholi tarbimise tõttu endiselt rohkem mehi kui naisi, näitavad samuti JAMA Network Openis juunis avaldatud uuringu tulemused, et see näitaja on naiste ja meeste puhul võrdsustumas. Seejuures ei ole asi selles, et mehed alkoholi tõttu harvem haigestuksid, vastupidi – alkohol põhjustab nii meeste kui naiste surma varasemast veelgi rohkem. Uuring tehti küll Ameerika Ühendriikides, kuid arvestades, et Euroopa ja USA asuvad paljuski sarnases kultuuriruumis, võib oletada, et see muret tekitav areng on kas juba jõudnud või jõudmas ka Eestisse.

Mida teha, et alkohol pea valutama ei paneks?

Kõige hõlpsam viis alkoholimürgistuse vältimiseks on alkoholi üldse mitte tarbidagi. Tervise Arengu Instituudi andmetel on alkoholi mõjuga seotud haigusi kokku umbes 200. Neist enamlevinud on südame- ja veresoonkonna haigused, vähkkasvajad, vaimse tervise probleemid, maksahaigused ja pankreatiit. Peale selle tõstab igasugune tarbitud alkoholikogus ka insuldi, aneurüsmide ja paljude teiste haiguste ohtu (vt ka National Geographicus augustis ilmunud artiklit).

Alkoholiga liialdamine ei põhjusta üksnes piinlikke hetki, vaid võib ka tõsiselt haigeks teha. Foto: Adobe Stock.

Kui siiski on soov õhtul veidi õlut limpsida või peol sünnipäevalapse terviseks klaas tõsta, tuleks piirduda vaid väikese koguse alkoholiga, sest tervist see klaasike tegelikult ei too. Tervise Arengu Instituudi Alkoinfo lehelt saab näha alkoholikoguseid, mille tarbimist peetakse suhteliselt vähe ohtlikuks. Näiteks võivad naised nädalas juua kuni 768 ml (12% kangust) veini ja kuni 1,7 liitrit (5,25% kangust) õlut, ilma et sellega kaasneks suuri terviseriske. Meestel on need kogused 1,524 liitrit ja 3,35 liitrit. Seejuures tuleb arvestada, et kogu nädalast alkoholikogust ei tohi ära juua ühe päevaga ning päris ohutu pole alkoholi tarbimine kunagi.
Kõige lihtsam viis peavalude vältimiseks on alkoholile ei öelda. Foto: Adobe Stock.

Kui alkoholiga on siiski liiale mindud, võib aga järgmisel päeval abi olla tavapärasest suuremates kogustes marjade-, puu- ja köögiviljade tarbimisest, rohelise või musta tee joomisest ning mõnede vitamiinide võtmisest. Erinevad uuringud näitavad, et alkoholi joomine võib vähendada B12-vitamiini imendumist seedekulglast ning vähendada kehas teistegi B-vitamiinide taset. Must ja roheline tee sisaldavad aga rohkelt polüfenoole, mis aitavad piirata organismis leiduvate radikaalide kogust. Samuti võib kasu olla C-vitamiini ja teistegi antioksüdantide tarbimisest, mis aitavad radikaalide koguse kehas samuti ohututes piirides hoida. Toitudest leidub C-vitamiini ohtralt näiteks sidrunis, paprikas ja tšillis, kuid ka vitamiine sisaldavate toidulisandite mõistlikus koguses võtmine võib aidata kaasa alkoholimürgistusest taastumisele.

Puuviljade ja marjade tarbimine võib aidata alkoholimürgistusest üle saada. Foto: Adobe Stock.

Laia valiku hõrke ja tervislikke taimeteesid leiad Drogerii veebipoest. Samuti saab meie poest tellida paljusid erinevaid toidulisandeid, mis on abiks eelkõige siis, kui toidust kõike kehale vajalikku saada ei õnnestu.

Lisa kommentaar

Email again: