Ajakirjas BMJ juunikuus avaldatud Austraalias tehtud uuringus osales üle 20 000 inimese, kel vanust 60–84 aastat. Umbes pool neist sai viis aastat järjest iga kuu 60 000 rahvusvahelist ühikut (RÜ, inglise keeles international unit, IU) D-vitamiini sisaldavat toidulisandit, ülejäänutele anti platseebot. Jälgiti ka osalejate elustiili ning sedagi, kas nad võtsid ravimeid. Inimesed, kes juba võtsid päevas rohkem kui 500 RÜd D-vitamiini, jäid uuringust välja.

Väiksem südameinfarkti risk

Uuringu tulemused näitasid, et D-vitamiini sisaldavate toidulisandite võtmine võib meie tervisele tublisti kasuks tulla. Südameinfarkti risk kahanes D-vitamiini võtjatel ligikaudu 19 protsenti ja raskete südame-veresoonkonna haiguste risk umbes üheksa protsenti. Insuldiriski D-vitamiin küll ei vähendanud, kuid varasemad uuringud näitavad, et regulaarne D-vitamiini tarbimine võib toetada keha võitluses vähi vastu. Nimelt on näidatud, et vähi korral jääb ellu rohkem neid patsiente, kes võtavad D-vitamiini (vt nt Saksa Vähiuuringute Keskuse hiljutise uuringu tulemusi). Peale selle on D-vitamiin äärmiselt oluline luude, hammaste, lihaste, immuunsüsteemi ja vaimse tasakaalu ning diabeediriski vähendamise jaoks (vt ka Tervise Arengu Instituudi veebilehte Toitumine.ee). Teadlased rõhutavad siiski, et vaja on edasisi uuringuid, hindamaks D-vitamiini sisaldava toidulisandi mõju noorematele inimestele ja neile, kes ühtegi südameravimit ei võta.

D-vitamiini leidub palju rasvases kalas ja veidi ka piimatoodetes.

Kust D-vitamiini saab?

Lõunapoolsetes riikides võib päevas vajaliku D-vitamiinikoguse hõlpsasti kätte saada lihtsalt päikese käes mõnuledes. Kes veedab iga päev 20–25 minutit päikese käes, peaks Eestiski suvel vajaliku koguse D-vitamiini loomulikult teel kätte saama, sest meie keha toodab seda vitamiini päikesevalguse mõjul.

Talvisel ajal see aga põhjamaades nii lihtne ei ole, mistõttu soovitatakse meie kliimas talvel rohkem õlist kala süüa – lõhe, makrell ja sardiinid on suurepärased D-vitamiini allikad. Samuti leidub palju D-vitamiini heeringas, kalamaksaõlis, tuunikalas, munakollases, punases lihas, maksas ja mõnedes seentes. Näiteks leidub palju D-vitamiini hinnatud söögiseentes mürklites. Tuleb aga arvestada, et inimese keha toodab D3-vitamiini, kuid seened sisaldavad D2-vitamiini, mis ei pruugi inimese kehas sama tõhus olla. Samuti on D-vitamiini lisatud mõnedele piimatoodetele, mahladele ja teistele toitudele, mille pakendil on selle kohta ka kohustuslik märge (vt ka veebiväljaannet healthline).

Kuna Eestis on pimedamal aastaajal D-vitamiini siiski üsna keeruline toiduga kätte saada, soovitavad paljud arstid ja teadlased seda meie kliimas talvel juurde võtta. Lastel ja täiskasvanutel on soovituslik D3-toidulisandi kogus 400 RÜ, vanemaealistel 800 RÜ päevas. Päevane maksimaalne lubatud D-vitamiini kogus on 4000 RÜ (vt ka Toitumine.ee). Laia valiku väga kvaliteetseid, kuid siiski taskukohaseid vitamiine sisaldavaid toidulisandeid leiad Drogerii veebipoest, nende seast ka D-vitamiini nii koos kaltsiumiga kui ilma. Nimelt aitab D-vitamiin kehal kaltsiumit ja fosforit omastada.

Nipp: Võta koos D-vitamiiniga teelusikatäis oliivi- või Sacha inchi õli. Siis imendub D-vitamiin eriti hästi ja pealegi on neil õlidel teisigi kasulikke omadusi.